Jõulud varsti ukse ees!

Tervitus kõigile Lambert Productionsi sõpradele ja fännidele.

Ettenägelik inimene muretseb oma firma jõulupeole muusikud ja artistid juba vahetult pärast eelmisi jõule. Siis on kindel, et soovitud meelelahutaja ka tema peole esinema tulla saab. Tegelikult pole ka praegu veel hilja. Isegi tuntud ja väga tiheda graafikuga artistidel on veel mõningaid vabu päevi jõulukuusse pakkuda.
Sama kehtib ka jõuluvanade kohta. Jõuluvana Mait, kes juba aastaid paljudesse kodudesse, lasteaedadesse, koolidesse ja asutustele-ettevõtetele on jõuluvana-rõõmu jaganud, teeb seda särasilmselt ka peatselt saabuval jõuluperioodil.

Kellel see väike postitus tekitas mõtteid, et peaks vist jah teemaga tegelema hakkama, soovitan võtta telefoni ja helistada numbril 5015747 või siis kirjutada meiliaadressile mait@lambertproductions.ee ning üritame leida teie soovidele kõige parema ja optimaalsema lahenduse.

Toredat vananaiste-suve jätku ning kuldset sügist soovides

Mait Trink
5015747

Muusikat teie aiapeole

Grillipidu Soe suvi on kätte jõudnud ning soov aias grillpidu pidada ning sõpradega mõnusalt aega veeta muutub üha populaarsemaks. Kui sa tahad sinna juurde kuulata ka mõnusat muusikat või siis lausa ise kaasa laulda, on võimalus kutsuda oma peole inimene, kes teile seda kõike võimaldab. Mait Trink võtab oma kitarri ja hea tuju ning tuleb ja loob mõnusa õhustiku teie aiapeole. Repertuaaris on palju eestikeelseid laule. Palju selliseid, mida inimesed armastavad oma pidudel ikka ja jälle laulda ning loomulikult ka selliseid, mis on uued ja huvitavad ning mida on lihtsalt mõnus kuulata. Lisaks veel laule nii vene, inglise, saksa ja islandi keeles. Loomulikult käivad sinna juurde ka mõnus huumor ja lahedad lood elust enesest.

Võta julgelt ühendust telefonil 5015747 või saada e-mail aadressile mait@lambertproductions.ee ja teie pidu saab vahva ja meeldejääva lisandväärtuse.

Võimalus kuulata lugusid FHO plaadilt “Juba nagu printsess!”

Juba nagu printsess plaadiümbrisNüüd on soovijail võimalik kuulata lugusid ansambli Folk Highlights Orchestra plaadilt “Juba nagu printsess!”

Soovi korral on võimalik meie käest ka plaat otse oma koju tellida. Plaadi hind koos Eestisisese kohale toimetamisega on 10 €.

Kirjutage oma soovist aadressile info@fho.ee ning võtame teiega ühendust.

Järgnev link viib teid FHO kodukale lugusid kuulama:

http://www.fho.ee/muusika/juba-nagu-printsess-cd/

Püha Patricku päev ja Folk Highlights Orchestra

Püha Patricku päevIiri kaitsepühaku Püha Patricku päeva tähistatakse ülemaailmselt 17.märtsil. Sellel aastal langeb see päev pühapäevale, nii et Guinnessi ja Kilkenny õlle kraanid saavad kõva vatti ilmselt terve nädalavahetuse. Keldi kultuuri au sees pidavates riikides ei puudu sel päeval elav muusika ühestki enesest lugupidavast iiri pubist ning ka ansambel Folk Highlights Orchestra alustab “pätrikupäeva” tähistamist 15. märtsil Pärnu Sweet Rosie Irish Pubis. Laupäev ja pühapäev on aga bändil endiselt vabad… Kes ees, see mees 🙂

saint-patrickSiin aga veidi juttu ka päevakangelasest endast. Püha Patricku eluaastateks arvatakse u. 387-461 või 493. Pühameest peetakse Iiri saarele ristiusu toojaks. Sündis Patrick aga hoopis Wales´is. Kui noormees oli saanud 16 aastaseks, röövisid iiri vaenurid ta ühe rüüsteretke ajal ja toimetasid Iirimaale. Järgnesid kuus rasket orjaaastat ning kui Patrickul õnnestus lõpuks põgeneda, ei pöördunud ta tagasi mitte Wales´i, vaid suundus Euroopasse. Pärast enese ristida laskmist ning hariduse omandamist pöördus Patrick Iirmaale tagasi ning alustas misjonitööd. Pühalt Patrickult eneselt on säilinud vaid kaks kirjatööd, milleks on “Confessio” (Avaldus) ja “Epistola” (kiri Coroticuse sõduritele). Püha Patrick on maetud Põhja-Iirimaale Downpatrickusse.

Pühast Patrickust on tänapäevani liikumas palju legende. Näiteks see, et Patrick ajas kõik maod Iirimaalt välja, kuna üks nendest oli teda hammustanud 40 päevase paastu ja palvuse ajal, mida ta toimetas Croagh Patricku mäe otsas. Samuti olevat Patrick kasutanud ristikheinalehte püha kolmainsuse tõestusena. Veel räägitakse sellest, et saarepuust kepp, mida Patrick oli kaasas kandnud ja jutluste ning ristimiset ajaks maasse löönud, oli praeguse nimega Aspatria (Ash of Patrick) nimelises kohas punguma hakanud, kuna kristlikud toimetused olla seal väga kaua aega võtnud…

Uusaastasoov

2013Lambert Productions OÜ soovib oma klientidele ja koostööpartneritele kordaminekuterikast uut aastat! Loodame, et kõik teie unistused ja soovid täituksid ning anname endast parima, et teile nende täitumisel abiks olla. Pakume teile endiselt kvaliteetset artistidevalikut ning meie koostööpartnerite abiga teeme Teie üritused toredaks ja meeldejäävaks.

Hea kohv igasse hommikusse

Raadio Elmar käis külas Vaksali tänava Kohvipesas. Jõime kohvi ning ajasime juttu…
Salvestust sellest külaskäigust saate kuulata allolevalt lingilt:

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

Mait Trink: “Minu päev algab nüüdsest ainult hea kohviga!”

Kui aastal 2005 võis muusik Mait Trink rinna kummi lüüa ja lõputult lõhemarja kiita, siis praeguseks on ta ellu tulnud uus armastus. Kohv. Tänavu aprillist saadik on ta tõeline kohvigurmaan, kes on valmis erinevatest kohvisortidest tundide kaupa pajatama.

Mitu aastat tagasi kõneles Mait vaimustunult sellest, kuidas ta Islandil oma väikeste valgete kätega lõhemarja teeb ja nimetas seda toodet muigamisi vaese mehe –

kaaviariks (klaaspurk lõhemarja hinnaga 500 Islandi krooni). Nüüd on kalamarjandus unustatud asi. Toona rääkis Mait Õhtulehele, et kalamarjateema käis tema peas ringi alates keskkoolist, sest sarja “Maailm ja mõnda” ühes raamatus olevat Sahhalinil tehtud pilt, kus istub mees. Mehe ees silmapesukauss, punast kalamarja pilgeni täis. Ning mehel käes kulp, millega ta seda marja vohmib. “Kui seda pilti vaatasin, hakkas sülg jooksma – oli kohe tahtmine sarnase tünni ees seista ja kulbiga kalamarja süüa,” ütles Mait tollal. Nüüdseks on ta seda teinud, kalamarjast küllastunud ja selle äriga on lõpp. “Sellega on finito!” lausub Mait, kelle sõnul päädis lõhemarjaäri sellega, et toorainebaas kuivas kokku ja sellega seoses lõppes ka firma.

Nüüd, kui Mait koos sõpradega Tartus nn kohvipesas askeldab, kõneleb ta ainult kohvist, ehkki gurmaanlikust kohvinautlemisest ta kooli ajal küll unistada ei osanud. “Meie hommikud algavad kõik ju ühtemoodi pihta – tassikese kohviga ja minu päev algab nüüdsest ainult väga hea kohviga,” põhjendab kohvisõbrast Mait, miks erinevate kohvisortide ja -masinate Eestisse sissetoomine südamelähedaseks sai. Tegelikult tunnistab ta häbelikult, et omal ajal läks tal päeva jooksul 2–2,5 liitrit kohvi, kuid nüüd, kui temast on kasvanud kohvigurmaan, ei taha ta enam oma toonase kohvijoomise peale mõeldagi. Presskannukohv on Maidu sõnul puhas raiskamine. Sest see, mis suurest kannutäiest järele jääb, läheb külmaks ja visatakse lihtsalt minema. “Meeletu raiskamine!” kõneleb Mait kui jutlustaja, kes on äsja taevaliku nägemuse saanud. Omal ajal oli tema lemmikuks tõesti “pätikohv”: “Tassi põhja puru ja läks! Ja nii liitrite kaupa.” Nüüd ei tasu espressomasinatesse kiindunud Maidu kuuldes suu sissegi võtta sõnu “presskannukohv” või hoidku jumal – “pätikohv”. Need olla tema meelest kõige kahjulikumad kohvid üldse. Parkainete pärast.

Kohviusku vahetanud Mait joob 2-3 espressot ja kaks tassi väga head teed päevas ja ütleb, et enamat pole vajagi. Ning naljalt ta enam igas puhvetis ja pubis kohvi ei suu sisse võta. Lihtsalt sel põhjusel, et kohvigurmaanile iga kohv ei passi. Maitse pärast. Hea kohvi usku on ta pööranud tütredki: Anita ja Brigita olla heast kohvist vaimustuses ning väike Miagi on isa eeskujul teed jooma hakanud. Ta nimetab seda sigasugu-teeks, kuna ta ei oska öelda sõna “teistmoodi”,” muigab Mait, kes kohvitöö kõrvalt jätkab endise hooga muusikuna Folk Highlight Orchestras, juhib õhtuid ja teeb jõuluvanagi, kui tarvis. Tõsi, praegu jagub Maidul kõige enam hinge kohvindusele: “See on praegu ikka põhitöö – tahaks selle korralikult käima lükata.”

Allikas : Õhtuleht

Oleks Keegi Öelnud Kymme Aastat Tagasi

Ansambel Folk Highlight Orchestra repertuaarist päevakohane lugu

 

14 aastat tagasi loodud lugu Tartus tegutsenud populaarsele Iiri kõrtsile

Wilde Irish Pub’i laul. (1998)
Sõnad P. Volkonski, viis: J. Alavere

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.